ENG

EST

RUS

LAT

LIT


Uudised

10 / 10 / 2007

IT-anarhia


Terve tänapäevane maailm põhineb siledusel ja elegantsil. Ilusad digifotokad, ilusad arvutid, pimestavalt ilusad telefonid. Aga mis saab siis, kui see ilu kolinal vastu maad või vette lendab?! Üldiselt on see iga ilusa asja omaniku hirmuunenägu. Kriimud ja mõrad on veel väike viga. Vette ja maha kukkunud asjad üldiselt lõpetavad töö, tehes rõõmsaks tööka remondimehe ja uue seadme müünud müügimehe. Aga ei maksa meelt heita. See aeg on asendumas uue ajaga – rugged-ajaga.

Ma olen vist väga haige! Peaksin viivitamatult oma perearsti poole pöörduma ning helistama kõikidele meditsiinialal tegutsevatele sõpradele-tuttavatele, et eelisjärjekorras kõikvõimalike eriarstide vastuvõtule saada. Ähh! Enam pole vist sügavat mõtet, diagnoos on ju teada – debiilik, imbetsill, neurootik, nõdrameelne, nüri, kitsarinnaline ja piiratud maasturiomanik. Ravimatu! Teise erialainimese arvamust küsida oleks ajaraiskamine. Diagnoosi on ju pannud suure kogemustepagasiga ja rahvusvaheliselt tunnustatud „professorid” ja „doktorid”, Delfi, Eesti Päevaleht Online ja veel mitmete teiste meditsiiniväljaannete kommentaariumide liikmed. Pehmelt öeldes on tõbisteks tembeldatud kõik mehed ja naised, kellele katteta teedel offroad e motoriseeritud vahendiga liiklemine on meelistegevus, millega oma vaba aega sisustada.


Ma olen õnnelik inimene! Mul on armastav abikaasa, terve laps ja oma kodu. Ma teen iga päev tööd, mis mulle meeldib. Mul on palju sõpru. Olen selles veendunud, sest elus on tulnud ette raskeid hetki, kui endal jõud ja aru otsakorral – siis on sõbrad kohe ukse taga, kaasas „nõud” ja „jõud”. Osa neist põeb sama „haigust” mis ma ise, kuid enamus on terved kui purikad.

Näiteks Priidu! Tema hobi on kite-surfing. Ta sõidab igal vabal hetkel, vähegi soodsa ilmaga, mere äärde, laseb lohe lendu ja surfab. Teine sõber, Heikki, oli ka kunagi „haige”, aga temale heideti päästerõngas. Nüüd sisustab ta oma vaba aega väikse jahiga merel seilates.

Sõbrad Marek ja Eiki veedavad iga oma puhkuse soojal maal. Istuvad esimesel võimalusel lennukisse, kihutavad maha (õigem oleks vist öelda õhku) mõned tuhanded kilomeetrid ja – piltlikult öeldes – jooksevad pärast maandumist otse merre, sukeldumisvarustus juba seljas.

Ma olen sõltuvuses! Ma muutun rahutuks, kui pole oma elektroonilisele postkastile viimased 12 tundi ligi saanud. Ma saan tigedaks, kui mul pole vajalikul hetkel käepärast töömaterjale ja võimalust suvalisel hetkel spontaanseid ideid kirja panna (märkmepaberitele ma ei vaevu kirjutama – need on mul umbes tunni pärast kadunud). Mulle meeldib pikkadel reisidel vahelduseks oma mahukas digitaalses fotoalbumis inventuuri teha. Enne reisi hotellituba broneerides ei vaevu ma küsima, kas kaabel-TV kohalike kanalitega on sees või mitte, sest tean, et kaasas olevas filmivalikus sisalduv „Saw” (osad 1, 2 ja 3) garanteerivad hea une. GPS-iga positsioneerimine ja väga täpsed elektroonilised kaardid koos aadressi otsingu ja teekonna planeerimisega on mulle vajalikud nii oma hobiga tegeledes kui ka tööreisidel olles. Uudised! Ma ei saa nendeta elada. Minu jaoks on elementaarne, et seda kõike saan ma teha ühe elektroonilise seadmega.

Ma ei ole selle üle uhke ja üritan ennast distsiplineerida, kuid täna olen ma oma sülearvutist sõltuvuses. Sama probleem vaevab mu sõpru. Keerulisemaks muudab olukorra veel see, et me tahame oma „meelemürki” tarbida ka siis, kui oma hobiga tegeleme.

Meie sülearvutid peavad taluma vett ja vilet! Minu oma peab üle elama kõik selle, mis toimub offroad-võistlustel autos: vibratsioon, tolm, niiskus, kõikuvad temperatuurid, 50/50 võimalus vette kukkuda... Ja ma nõuan, et mu arvuti ekraan oleks loetav ka ereda päikese käes. Iseenesestmõistetavalt peab arvutit saama mugavalt kaasas kanda. Minu nõudmistele vastav seade on täitsa olemas – ma kasutan seda iga päev.

Priidul on juhtunud mere ääres kaks korda inimlik äpardus – surfivarustust autost välja võttes on ta olnud sunnitud kaks korda oma läppari liiva seest üles korjama. Üks kord kukkus IT-vahend maha ja teine kord unustas Priit sülearvuti autos surfivarustuse alla. Mehel on selle MSN Messengeriga ka kahtlaselt erilised suhted, aga ta ise ütleb, et käivitab Microsofti üllitise ainult mere ääres, et siis üle GSM võrgu töökaaslasi norida. Ta teeb seda sellepärast, et tal on selleks võimalus, ja vaatamata keskkonnale on riskid maandatud nullini.

Heikki ei ole oma isiklike töövahenditega nii ekstreemne ja lohakas. Tema hobi on ka üsna rahumeelne ja romantiline. Kuid piisas ainult ühest remondiarvest, mis oli tingitud merel valitsevatest soolase vee aurudest, ja Heikki oli veendunud, et ei riski rohkem, vaid vajab sülearvutit, mis talub nähtamatuid keskkonnanähtusi ega rikne juhusliku veepiisa pärast. Täna kasutab ta sama seadet ka merel navigeerimiseks.

Tuukritel (nii kutsun ma Marekit ja Eikit) on omad probleemid – nende käes ilusad asjad lagunevad. Millegipärast on osal inimestel illusioon, et kui panna sülearvuti kotti, siis on ta kindlas kohas. Nagu jaanalinnud! Ja nad ei tule selle pealegi, et ekraan ja/või arvuti korpus võivad saada saatuslikke kahjustusi, kui kott jääb kiirustamise tulemusena auto pakiruumis sukeldumisvarustuse alla. Varem süüdistasid nad tehnika lagunemises vibratsiooni, mis saadab neid igal lennureisil, aga see ei puutugi enam asjasse. Sest mõlemad on võtnud kasutusse fully-rugged sülearvuti.

Terve tänapäevane maailm põhineb siledusel ja elegantsil. Ilusad digifotokad, ilusad arvutid, pimestavalt ilusad telefonid. Aga mis saab siis, kui see ilu kolinal vastu maad või vette lendab?! Üldiselt on see iga ilusa asja omaniku hirmuunenägu. Kriimud ja mõrad on veel väike viga. Vette ja maha kukkunud asjad üldiselt lõpetavad töö, tehes rõõmsaks tööka remondimehe ja uue seadme müünud müügimehe. Aga ei maksa meelt heita. See aeg on asendumas uue ajaga – rugged-ajaga.

Rugged sülearvutid ei meeldi mulle! Nad on kallimad kui kommertsseadmed, vaatamata sellele, et nende tehnilised parameetrid on kehvemad kui tänapäeva kõvematel nö tavaläpparitel. Oluliselt kallimad!

Aga kui nüüd hästi järele mõelda ja teistelt rugged-sülearvutite kasutajatelt arvamust küsida, siis olen sunnitud tõdema fakti, et ainuke probleem, mis mul seostub minu rugged-sülearvutiga, on seadme hind. Tänaseks aga olen ma selle raha tagasi teeninud, järelikult probleemi polegi. Ma lihtsalt teen mida tahan, kus tahan ja kuidas tahan, sest mul on selleks võimalus!


Oliver Sults

2007, Tallinas